Eesti keele B1 taseme õppekava

Eesti keele B1 – taseme õppekava

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga 5.05.2020 nr 1.1-3/20/11

Õppekava: Täienduskoolitusasutuse nimetus: B-Lingua Kool  

  1. Õppekava nimetus: Eesti B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava

 

  1. Õppekavarühm: Keeleõpe.
  2. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides): kokku 240 akadeemilist tundi, millest 160 tundi auditoorset tööd ja 80 tundi iseseisvat tööd.
  3. Õppekava koostamise alus: Euroopa Keeleõppe Raamdokumendiga määratletud keeleoskusnõuded B1 tasemele, Euroopa Keelemapi B1-taseme keeleoskuse kirjeldus „Iseseisev keelekasutaja. B1-taseme eesti keele oskus“.
  4. Õppe alustamise tingimused:

Õpingute alustamise tingimuseks on A2-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku A2-taseme eksami sooritamine või  koolituskeskuse poolt koostatud kirjaliku ja suulise testi sooritamine. Test on sooritatud, kui testi tegija on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Vestlus loetakse sooritatuks, kui õppija suudab arusaadavalt vastata 5-6 küsimusele iseenda, oma hobide, töö, eluk oha, ostuharjumuste jt igapäevaelu puudutavate teemade kohta, esitada 3-4 küsimust samadel teemadel ning kirjeldada 3-4 lausega mõnda pilti.

  1. Õpiväljundid:

Koolituse lõpuks õppija:

  • Saab kuulamisel aru põhilisest infost tuttaval teemal: töö, reisimine, vaba aeg jne;
  • Saab lugemisel aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma tööga seotud sõnadest;
  • Vestleb ettevalmistuseta tuttaval, huvitaval või olulisel teemal (pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused);
  • Kirjutab isikliku kirja, milles kirjeldab oma kogemusi ja muljeid.

 

  1. Õppe sisu:

Kursus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, arendab õppijate kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone. Õppimine toimub rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaalülesandeid. Kursusel arendatakse neli osaoskust õppematerjalide tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste kuulamisel, mõistmisel ja edasiandmisel ning ka vahetul suulisel suhtlemisel. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B1-taseme eksamiks kui keelekeskkonnas suhtlemiseks. Iseseisva töö osas toimub tunnis saadud oskuste kinnistumine (nt. sõnavara õppimine, jooksvate ülesannete lahendamine, tõlkeharjutused, praktiseerimine keelekeskkonnas).   Kursuse teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad:

  • avaliku elu valdkond
  • isikliku elu valdkond
  • töövaldkond
  • haridusvaldkond

  B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus hõlmab järgmisi  teemaringe:  

  1. Isikuandmed: päritolu, rahvus, keelteoskus, kontaktandmed, töö, haridus, iseloom ja isikuomadused, välimus, perekonnaseis, pere ja sugulased.
  2. Maja ja kodu, ümbruskond: elukoht, ruumid, sisustus, kodu ja selle ümbrus, lemmikloomad, majapidamistööd, kodutehnika.
  3. Igapäevaelu: igapäevased toimingud, külaliste vastuvõtmine, kellaajad, traditsioonid ja tähtpäevad, maksud ja maksed, eluruumide üürimine.
  4. Vaba aeg ja meelelahutus: hobid, meedia, spordialad ja sportimise võimalused, aastaajad, reisimine, kirjandus, kunst, teater, kontserdid, näitused, muuseumid.
  5. Reisimine: puhkus, reisielamused, reisifirmadega asjaajamine.
  6. Suhted teiste inimestega: tutvumine, enda tutvustamine, telefon, arvuti ja internet.
  7. Tervis ja kehahooldus: kehaosad, arsti juurde minek, apteegis, tervislikud eluviisid, SPA külastus, sõltuvused.
  8. Haridus: hariduse omandamine, elukutsed, tööülesanded, kandideerimine, tööintervjuu.
  9. Sisseostude tegemine: kaubad, hinnad, kaebused.
  10. Söök ja jook: toiduained, joogid, ostude tegemine, söögikoha külastamine, retseptid, traditsioonid.
  11. Teenused: pank, juuksur, postkontor, söögikohad, teleteenused, ametiasutused ja teenused (töötukassas, haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet).
  12. Kohad: vaatamisväärsused, kultuur, koduümbruse loodus, tee juhatamine.
  13. Keel: kultuur, keelteoskus, võõrkeeled.
  14. Loodus: kliima, ilma kirjeldamine, ilmateade, ilmakaared, loodusnähtused, keskkonna probleemid, loodusvarad.

    Keeleteadmised:  

  • Nimisõna: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
  • Tegusõna: liht- ja ühendtegusõnad, pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv ja tingiv kõneviis; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata).
  • Omadussõna: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
  • Arvsõna: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
  • Määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed.
  • Asesõnad: asesõna käänamine ja
  • Sidesõnad.
  • Kaassõnad: ees- ja tagasõnad Sõnamoodustus: liitsõnad;

Õppemeetodid:

  • Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui ka kuulamisoskuse arendamisele.
  • Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja edastamise võimalustel.
  • Kasutatakse nii vähe kui võimalik vahekeelt (nt inglise, vene) ja suheldakse õpitavas keeles (eesti).
  • Õppevahendina kasutatakse õpikut/õpikuid, milles olevaid tekste loetakse, tõlgitakse, grammatikat selgitatakse ja harjutatakse.
  • Õpikus leiduvaid kirjalikke harjutusi teevad õpilased iseseisvat, tunnis üksnes kontrollitakse paaristööna ülesandeid ja täpsustatakse õpetajaga selgusetuks jäänud materjali.
  • Õppetegevus vaheldub individuaalse, paaris- ja rühmatöödega.
  • Tekstiloome ülesanded (isikliku kirja, jutu, teate koostamine) on iseseisev tunniväline töö.
  • Tunnis kasutatakse ka keelepilte, mis on sõnade meelde jätmise, kordamise, grammatika harjutamise, pildi toel vestluse pidamise vahendiks.
  • Õpime ka klassiruumist väljas n-ö loomulikus keelekeskkonnas: kino-, teatri- või muu kultuuriürituse külastus, matk, külaskäik, muuseumi külastus jmt
  • Mängitakse keelemänge (Scrabble, Alias), keelepuslet.
  • Tehakse ettekandeid (õpilased valmistavad endale huvitaval teemal ettekande)
  • Võimalusel kutsutakse tundi ka eesti keelt rääkivat külalist.

Iseseisev töö: Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut. Lisaks antakse iseseisvaid töid keskkonnas, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B1-tasemel (www.keeletee.ee) Õpilaste keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest- võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele.  

  1. Õppekeskkonna kirjeldus: 

Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud 1õpperuum, mis asub Narvas aadressil A.-A Tiimani 1-215/214 ning kus on olemas vajalik mööbel ja inventar koolituse läbiviimiseks. Õpperuum on sisustatud laudade ja toolidega. Ruumis on arvuti ja dataprojektori kasutamise võimalus ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib koolituse läbiviimiseks.

  1. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal: M. Simmul, I. Mangus  “Tere jälle!: Eesti keele õpik A2-B1. ” Kirjatark

  1. Simmul, I. Mangus “Tere taas! : Eesti keele õpik B1-B2.”Kirjatark

  Lisaõppematerjalid:

 

  1. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

  Õppija peab kursuse lõpus sooritama keeletesti, milles mõõdetakse B1-tasemel kõiki osaoskusi. Hindamismetoodika põhineb B1 tasemeeksami hindamiskriteeriumidel (B1 eristuskiri_2017) Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Õpiväljundid loetakse omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 13 punkti. Mitte ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 80% õppetundidest ja on saavutanud  kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, B-Lingua Kooli  registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja Kooli juhataja poolt. Tõend väljastatakse õppijale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud ( lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab Kooli juhataja.  

  1. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Koolituse viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad, eesti filoloogid, või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.